Konks Selg

Tegelikult on kõik võimalik!

Kuigi minu eelmisest postitusest on möödunud kuus kuud, olen ma sel ajal ikka edasi püüelnud oma eesmärgi poole: saada sirgem selg kõige muu elu kõrval paralleelselt. Käin endiselt kaks korda nädalas pilatese trennis, üks kord nädalas shindo venitustes, paar korda kuus ujumas ja shindo massaažis, jalutan igapäevaselt vähemalt 10 000-12 000 sammmu ning võimalusel lisan päeva venitusi ja harjutusi. Võin öelda, et mu selg on tunduvalt ja silmaga märgatavalt sirgem. Seda on märganud treener ja trennikaaslased, kuid kõige enam saan positiivset tagasisidet tuttavatelt, keda pole ammu näinud. Nad küll õnnitlevad mind kaalu languse ja hea väljanägemise eest, kuigi tegelikult on mu keha sirgem ja proportsionaalsem, isegi mõned jõulukilod raskem, ning see on loonud optilise illusiooni minu saledusest.

Jah, selle möödunud aja nimel võin öelda, et tegelikult on kõik võimalik. Olen jäänud endale kindlaks, mu pere on mind toetanud, treener on superlahe ja trennis käia mõnus. See kõik on motivatsiooni kõrgel hoidnud, hoolimata sellest, et olen oma äripäevade elutempo kiireks ajanud. Kuid pole hullu, nädalavahetuseti võtangi rahulikumalt ja tegutsen sisetunde järgi.

Advertisements

Sügis 2014 vastakuti Sügis 2015

Aastad käivad minu jaoks sügisest sügisesse ehk uus aasta algab sügisega ja aasta algus on parim aeg uute asjadega alustamiseks. Sügisel saabub ka rutiinitoov tööelu, mis seab piirid ülejäänud elule ning lihtsustab ajakasutust ja planeerimist. Seega alustan ma tavaliselt sügiseti ka treeninguga. Selle kõige osas olid mõlema aastakäigu sügised sarnased. Kuid eelmisel sügise alustatud treenimine hakkas just samal ajal (oktoobripaiku) vaikselt hääbuma. Ning seega tunnen ka tänavu oktoobris, et vaja on senitehtut analüüsida ja tugevdada sidet endale antud eesmärkidega.

Minu meelest on inimesel uute oskuste omandamisel kaks motivaatorit: huvi tehtava vastu ja kasu, mida ta uue oskuse omandamisest saab. Et huvi ja kasulikkuse tunne ei kaoks, tuleb aeg-ajal seatud eesmärke ülevaadata ja vajadusel ka ümber hinnata.Toon näite sellest läbi kahe sügise oma elus.

2014 september alustasin katsega tuua ellu tervisesportlikku rutiini. Hommikuti proovisin tõusta enne teisi selleks, et rahus võimelda või pilatese rulliga ennast masseerida. Kord kuni kolm nädalas püüdsin käia ujumas. Alustuseks polegi ju üldse palju, siiski ei jäänud see püsima, kuna oktoobriks oli suurenenud väsimus nii tööl ja kui argielus. Ma kippusin hommikuti võimlemise ajal magama. Mind hakkasib kimbutama külmetused ja muud tervisehädad, mis ei lasnud mul ujumise rutiinist kinni pidada. Kui lõpuks jälle ujuma jõudsin, siis püüdsin istiktiivselt kaotatud treeninguid tagasi teha ja pingutasin niimoodi üle. Ning peale ujumast tulekut tundsin ennast veelgi väsinumana, näljasena ja närvilisemana. Soov igapäevaselt treenida oli suur, aga füüsise jaoks oli seda igapäevaelu kõrvalt liiga palju ja ma väsisin ära. Kaduma hakkasid nii huvi treenimise vastu kui ka tunne, et treenimine on mulle kasutoov. Veebruaris otsustasin konfliktile iseendas lõpu teha. Leppisin vaid nii palju endaga kokku, et hakkan samme lugema ning püüan neid päeva jooksul saada 7000-10 000, puhkepäevadel olin rahul ka vähemaga.

Ning kõik mu tervisehädad kadusid, ma ei ole siiani veel külmetushaigusesse jäänud (aegajalt on kimbutama jäänud mõned püsihädad lisaks seljale, nagu migreen jne). Loo moraal on see, et ei maksa endalt oodata ega nõuda sama palju kui teeb terve inimene. Tuleb kuulata oma keha ja mõnikord alustada hoopis väga tasaste muudatustega enda treenimises. Arstid teavad ja tunnevad inimese keha ning nende märatud töövõimetuseprotsent või puue vastab ka tegelikule töövõimele võrreldes terve inimesega (minu puhul 40 % vähem töövõimet võrreldes tavalise inimesega).  Mina aga püüan elada nö tavapärast elu: käia tööl täis kohaga, olla perekonna liige ja lapsevanem, tegeleda hobidega jne. Kuid samas ei tohi ma ka unustada, et ma ei saa tervise edendamisse suhtuda sama innukusega nagu kirjutavad naisteajakirjad. Tempo tuleb valida vastavalt harjumusele ning muutusi oodata kannatlikult, alles kuu kuni poole aasta pärast.

Käes on sügis 2015. Ma jalutan iga päev keskeltläbi 12000 sammu. Ma käin kaks korda nädalas pilatese trennis ja üks kord nädalas püüan jõuda ujuma. Hommikuti ma rullin oma keha pilatese rulliga ning veel teen mõned harjutused, millest olen kirjutanud eelnevalt.

Kõik on läinud hästi, ma pole puudunud ühestki trennist ja püüan hoida endale antud lubadusi. Ma ei ole enam nii väsinud kui aasta tagasi, palju uusi huvitavaid projekte on tööl ja väljaspool seda plaanis ning nad on hoidnud mind tasakaalus. Kuulan ennast ja juhin ennast väikeste sammudega tervema elu suunas.

Hirm mitte ebaõnnestumise vaid EDU ees.

Järgnev kirjutis on mulle endale meeldetuletuseks, kui kipun valitud teerajal seisma jääma või ettekäändeid otsima, et sellelt maha astuda. Mõistus teab mis on õige, kuid minus on üks hirm, mis mind pidurdab. Üldiselt ma ei karda muutusi ja kohanen nendega kiirelt, mulle meeldib katsetada uusi viise ning käivitada uusi ja loomingulisi protsesse. Kuid selg ja tervis on isiklik teema, millega on läbi aastate kaasnenud palju erinevaid tundeid. See blogi on minu jaoks eneseületus ja enesetreening.

Hirm edu ees kujtab endast kartust elada oma potensiaalile või võimetele vastavalt. Teame vast isegi mõnda andekat inimest, kes oma andeid ei teosta. Hirm edu ees on alateadvuslik foobia, tavaliselt inimene ise ei saagi aru/ ei teadvusta, et tal see on.

Inimesel on mugav olla omale tutavas keskkonnas, kuid saavutused ja edu toovad kaasa muutused elus.  Muutustega  kaasnevaid uued kohustused (senise vabaduse kaotus), võibolla ka tuntus (anonüümsuse kaotus). Senised suhted lähedastega muutuvad: sõbrad , pere, sugulased, kolleegid võivad sinusse teisiti suhtuma hakata. Kaob senine kindlus ja sabiilsus.Edu kaasab vastutust, lisaks tuleb edu hoida.

Hirm edu ees on lähedalt seotud hirmuga ebaõnnestuda. Algul selle kohta lugedes tundus imelik karta edu, mida ju kõik inimesed taga ajavad. Kuid kuu aega tagasi kuuldud mõttevahetus sel teemal on hakanud mu peas oma elu elama. Olen hakanud märkama enda mõttemustrites mõningast sarnasust seoses õnnestumise hirmuga. Just seda blogi alustades olen olnud võitluses isesendaga. Sisemine soov, ideed teostuseks, perspektiivne mõtlemine ja huvi asja vastu on, kuid teostamine on raske. Mitte otseselt, mul on kõik vahendid ja võimalused olemas, et olla füüsiliselt terve ja kirjutada blogi. Raske on sisemine võitlus. Olen täpselt seal kahe seina vahel. Ühelt poolt hakkan oma eduhirmu ületama ja ei soovi vanaviisi enam jätkata; teisalt aga kardan muutustega kaasnevat teadmatust. Kui vaadata  mu esimest postituse teemat: miks mitte alustada, siis hirmuga edu ees on seotud postituse teemavalik ja otseselt selle punktid 3, 4, 10 ja 11 https://konksselg.wordpress.com/2015/08/20/12-pohjust-mis-segavad-seljatreenimisega-alustamist/ .

Edufoobia vastu aitab oma hirmu tunnistamine ja arusaamine, kuidas see elu mõjutab; sellest kirjutamine, oma mitte edu soosivate mõttemustrite ja  vaatekohtade teadvustamine. Positiivne visualiseerimine nii, et edu seonduks heaoluga, rahuloluga saavutatust. Nii et lisaks oma füüsilise tervise parandamisele on see blogi ka vahend minu võitluses hirmuga olla edukas.

Lähemat saab lugeda eduhirmust näiteks

http://www.fearof.net/fear-of-success-phobia-achievemephobia/

https://en.wikipedia.org/wiki/Jonah_complex

4 positiivset saavutused sel nädalal: ehk algaja harjutajana tunduvad väiksemadki muutused suure asjana.

  • Olen hakanud vaatama oma keha peeglist sirutatud seljaga ja see ei tundu enam mulle võõras. Olen võtnud sirge seljaga inimese imidži alateadlikult vastu.
  • Kui teha tõesti vaid kahte harjutust mitu korda päevas, siis on ka päris head tulemused. Näiteks lood endaga kokkuleppe, et teen kõhulihaste sissetõmbamist nõudepesu lõpuni või autoga sõites teatud punktini ja juba oledki sidunud tavalise tegevuse kasulikuga.
  • HabitRPG on üks tore rakendus. Seal endale eelmisel nädalal seatud kohustuslikud harjutused aitavad tõesti järge hoida. Lihtsalt tuleb meeles pidada rakenus hommikuti meeldetuletuseks avada. Habbiti rakenus saatis mulle meilile nädala kokkuvõtte tehtust ja soovitused, kuidas oma tulemusi parandada, näiteks  järgmisel nädalal proovin panna harjutustele ka märguanded külge, ehk see tõstab mu sooritust.
  • Leidsin kaks vastust küsimusele: miks ma pean vajalikuks oma füüsisega tegeleda? Soovin olla tugevam, vitaalsem, et nautida jätkuvalt kõiki elu võimalusi. Teine hea motivaator on hirm, et kui ei hakka endaga praegu tegelema, siis devalveerub füüsis kiiresti ning energia hakkab kuluma elu asemel ellujäämisele.

Muutuste toomine igapäevaellu.

Algul, kui kirjutasin oma teist postitust, siis mõtlesin, et 11-st harjutust, mida saab teha nö igal pool ja millest pooled on venitused, on lihtne ülesanne. Oma parimatel aegadel olen alustanud raskemategi treeningkavadega päevapealt ja teinud neid igal hommikul kuu-poolteist jutti. Kuid, nagu lugejagi  aru saab, ei länud seekord nii.

Esmaspäeval alustades sain kohe aru,e t seekord on 11 uut harjutust liiga palju,  mida meelde jätta. Puhkuse aeg ja päevad on ettearvamatud. Otsustasin, et juurutan oma igapäevategevustesse kaks head ja lihtsat harjutust.

  • Pilatese kõhulihaste pingutamine. St proovid kõhu sisse tõmmata nii sügavale, et tunned ka oma alaseljalihaseid pinguldumas. Püüa hingata ja toimetada normaalselt edasi hoides kõhtu vähekese haaval järjest sügavamalt sees ja alaseljalihaseid pingul. Nii saavutad kontakti oma seesmiste, lülisammast toetavate lihastega. Abiks on ka kui pingutad tuharalihaseid ja reie seesmisi lihaseid. Kogu harjutus kokkuvõtlikult: hoiad aktiivsena/ pinguldad kõhu, alaselja, tuhara ja reie seesmisi lihaseid korraga, hingad rahulikult, ning samal ajal ka teed mõnda rutiinsemat tegevust.
  • Õlgade venitus uksepiidal. Tõstad küünarnukist 90 kraadisele nurgale kõverdatud käed külgedele õlgade kõrgusele. Toetad käed uksepiitadele ja lased sirgel kehal ettepoole vajuda, hoiad venitust lugedes mõttes aeglaselt 20-30-ni. Harjutus aitab selga jälle sirgena tunda ja hoida. Seda tasub teha alati kui oled olnud kumeras või istvas asendis, nt peale raamatu lugemist, tv vaatamist, aias rohimist, arvutis olemist, peale pikka autosõitu, hommikuti jne.

Esimese asjana hakkasin katsetama kus ja kuna saan planeeritud harjutusi märkamatult teha. Pilatese kõhulihaste pingutamise sain hästi ühildada järgmiste tegevustega: nõude pesemine, pannkookide tegemine või üleüldiselt söögi tegemine, juuste kammimine ja meigi tegemine, autoga sõitmine, põranda pühkimine/ pesemine, kappide ja lauapealsete koristamine, rannas olles, seeni puhastdes, kalal olles, jalutades poodi või mujale. Teise päeva õhtuks oli kontakt oma kõhuga saavutatud, kõhulihaste ja seljalihaste ülesleidmine ning pingutamine oli lihtne. Õlgu venitasin rahulikumal hetkel lähimal uksepiidal umbes kolm korda päevas.

Kuna kahe päevaga oli edu nii suur ja joovastust jätkus veel ka kolmandasse päeva, siis alates neljandast harjutamispäevast hakkasin ikkagi tasapisi oma vanade ja  mugavate harjumuste juurde tagasi langema. Ma nagu unustasin ära, et lubasin endale harjutada uusi harjumusi sel nädalal juurutada. Sirvides ja lugedes oma vanu „Digi“ ajakirju, leidsin märkmerakendustetestist HabitRPG, (sobib androidile, iOS-le ja veebis kasutada). See tasuta rakendus on ekstra tehtud motiveerima inimesi tegema asju, mida peab tegema, aga mida sageli ei viitsi teha. Panin sinna kirja oma uued igapäevased tegevused. Kõhulihaste pinguldamine: autoga sõites, nõud pestes, süüa tehes, tv vaadates, hambaid pestes ja kõndides. Õlgade venitust teen kolm korda päevas, ehk õlad hommikul, päeval ja õhtul. Proovin sellega ennast motiveerida edasi harjutama, sest uue oskuse igapäevastumine võtab erinevatel andmetel kahest nädalast kuni kuu ajani aega. HabitRPG aitab järge pidada, millised harjutused on täna tehtud ja millised veel tegemata. Hea seetõttu puhkuse ajal, aitab tegemistel silma peal hoida.

11 harjutust seljale, mida ei pea tegema lamades.

11 harjutust, millede tegemist ma soovin nö teistele märkamatult oma igapäevaellu sisse söövitada. Tean juba ette, et kui sean endale lubaduse  näiteks iga hommik või kasvõi kunagi päeva jooksul pool tundi jutti võimelda, et nii see tegelikult pikalt ei lähe (vt põhjused esimeses postituses). Seega proovin uut lahendust: teha harjutusi ja mitte tõmmata selle tegevusega liigselt teiste tähelepanu, mitte olla ruumist ega ajast harjutamisel sõltuv. Alljärgnevad harjutused olen saanud oma märkmetest, pilatese trennist ja taastusravi füsioterapetidelt.

Harjutused

Harjutusi ei pea korraga palju tegema, 5-6 korda piisab küll. Oluline on iga kord keskenduda ja teha maksimaalse pingutusega. Harjutust tehes tuleb keskenduda täpselt töötavale lihasele.

  1. Keha asetus ehk pilatese jõujaam. See tuleb selgeks saada ja rakendada liigutuste tegemisel. See koosneb kõhulihastest, alaseljalihastest ja tuharalihastest. Kõhulihaste tugevdamisega kaasneb vaagna õige asend, tasakaalus vaagen toetab omakorda nimmeluud. Kõht peab olema nii siise tõmmatud kui suudad, iga väljahingamisega tõmba kõhulihaseid järjest sisse. Tuharalihased kokku tõmmatud ja sabakont alla lükatud samal ajal. Reie siselihased pinges.
  2. Kõhule: istudes hoia selg sirgelt ja jalad põrandal. Tõmba oma kõht pingule, samal ajal tõsta mõlemad jalad maast õhku. Hoia 5 sekundit, puhka ja korda.
  3. Küljepainutused ja kehapöörded mõlemale poole.

Venitusharjutused

Seljaga seoses on palju abi just venitusharjutustest, kuna seljalihased on pinges ja jäigad. Venitusharjutused aitavad lihaste toonust parandada.

Enne venitamist pinguta ja lõdvesta lihaseid. Pinguta lihast/ lihaseid kogu jõust 6-30 sekundit. Seejärel lõdvesta lihased, raputa neid lõdvalt 2-4 sekundit. Oskus lihaseid lõdvestadada on oluline, sest ainult lõõgastununud lihast saab maksimaalselt venitada. Venita lihast ettevaatlikult piirasendisse ja hoia 10-30 sekundit. Venitus ei tohi tekitada valu!

  1. Kumeras/ küürus õlgade sirgeks saamine (ja samas ka rinnalihaste venitus), tegemiseks vaja ust: küünarnukist kõverdatud käed tõstan õlgade kõrgusele, asetan käed kahele poole uksepiitadele ja kaldudes sirgelt ettepoole venitan rinnalihast ja lükkan ka õlgu tahapoole. Jään venitusse 20-30 sekundiks. Tee seda mitu korda päevas. Aitab hästi länguvajunud õlgu sirgu saada.
  2. Õla ja kaela venitus: lase pea ühele küljele vajuda nagu tahaksid kõrvaga puudutada õlga ning suru lahtist õlga allapoole. Lase peal igale küljele, ette ja taha vajuda ning hoia kogu aeg õlad võimalikult all.
  3. Venitus seljale kahte moodi:
  • Väike harkseis, käed sõrmsoengus ette sirutatud. Kõverda selga, suru käed kaugele ette ja pea käte vahele. Kõverda veidi põlvi ja kõht hoia venituse ajal sees.
  • Sama asi uksekäepidemel: võta ukse käepidemetest mõlemalt poolt kinni ja lase ennast kummargile taha venitusse.
  1. Abaluude venitus: seistes või istudes suru õlad ette, venita käed diagonaalselt ette alla.

Ka reisi tuleb venitada, sest need on otses ühenduses tuhara ja puusaga ning alaseljaga.

  1. Reie eesmiste lihaste venitus, põlvest kõverdatud jalg suru käe abiga tuhara poole.
  2. Puusa painutajalihase venitus, astu ette ja pinguta tuharat.
  3. Reie tagaküljelihaste venitus pannes jala toolile. Kummarduma ette peab natukene.
  4. Reie sisemised lihased, astumine kõrvale.

Oma järgmises postituses annan teada kuidas nädal neid harjutusi katsetades läks: kuna tegin harjutusi ja kui paljua aega ma harjutamiseks sel moel päevas leidsin.

12 põhjust, mis segavad seljatreenimisega alustamist.

Mis iganes ka poleks põhjus, miks on vaja selga treenida, alati on ka põhjus treeningut edasi lükata. Siin on 12 minu tavalist põhjust, miks ma ei saa alustatud treeninguga või miks ei ole treenimine püsivaks harjumuseks kujunenud.

  1. Igapäevaelu tihe graafik. Täiskohaga töö, kool, pere, kodutööd, toidupood, õhtusöök jne: kõik inimesed ja asjad elus vajavad su tähelepanu ja energiat. Seljaprobleemidega inimene on tavaliselt juba poolest päevast kange selja ja valudega ning kui kõik kohustuslik ja vajalik tehtud, siis soovin lisakoormuse asemel hoopis puhata ja lõõgastuda.
  2. Valu, kurnatus, tüdimus, nõrkus, rammestus, väsimus. Tundes neid kõiki või mõnda tunnet neist tahan lõõgastuda ja puhata, mitte hakata võimlema, kuna treeningute esimestel nädalatel pinge ja valu kehas suurenevad, sest treeninguga lisandub koormust päeva.
  3. Enda iseloom. Kui oled vastutulelik inimene, siis soovid oma pereliikmeid aidata ja arvestad ennekõike teiste inimeste soovide ja vajadustega oma aja planeerimises. Nii kaovad päevad kiiresti mööda ning alles õhtul avastad, et tänasesse planeeritud aeg endale on märkamatult otsa saanud.
  4. Teadmatud muutuste suhtes. Järjepideva treeninguga saab muutusi oma kehas täheldada juba paari nädalaga. Kui sa oled 30 aastat elanud oma vildaka ja haige kehaga, mille vajadusi ja oskusi sa tunned läbi ja lõhki ning mille käitumine etteaimatav, siis muutused tekitavad segadust. Juba kuu ajaga võib maailmatunnetus oma kehas olla hoopis teine ning keha tundub  võõrana. Rahulolu saavutatud tulemusega ning samas ka teadmatus sellest, mis see sirge/ terve selg õieti on (mis hüved sellega kaasnevad), põhjustavad treeningute katkestamist. Nädala pärast peale treeningute katkestamist saabuv seljavalu tekitab mugava teadmise, et võin iga kell uueti alustada, kuigi hetkel ma puhkan oma tuttavas seljas (sest uuesti võimlemisega alustamine on valusam).
  5. Toidu söömine ja täiskõhutunne. Toit annab energiat, et oma väsinud ja valutava kehaga jõuda kõik vajalik teha. Toidust saadav energia ja rahulolutunne annab ka jõudu valust üle olla. Kõht täis on aga ebameeldiv pikali maas võimelda. Ma söön tihti kuus-seitse korda päevas ja see vähendab harjutamiseks sobiva aja leidmist.
  6. Igasugused muud terviseprobleemid. Külmetus, magamatus, menstruatsioon, lihasväsimus, peavalu, kõrvetised jne ehk kõikvõimaluikud väikesed, kuid häirivad tervisehädad segavad harjutuste tegemist, sest haige ollakse enamasti torsost, mida ka treenida on vaja. Haige olles peab tegelikult puhkama. Haigena tehtud treeningule järgnev kurnatus vähendab motivatsiooni jätkata ja mõjub kehale halvasti, pikendab haigeolekut. Samas ka harjutuste mittetegemine viib tagasi valutava seljani.
  7. Harjutuste ebaõige sooritamine. Kõik seljaharjutused on üldjuhul välja mõelnud ja testinud terve ja sirge seljaga inimene. Tema ja minu kehaline olukord ja selle tunnetus on täiesti erinevad. Seega on ka oht ettenähtud harjutusi teha valesti või ebaefektiivselt.
  8. Rutiinitu elu. Kui tööpäevadel kujunevad enamasti välja ajad tööle, kohustustele, lastele, kodule jne ning on lihtsam leida iga päev rutiini sobiv aeg võimlemiseks, siis nädalavahetuseti ja puhkuseti on see peaaegu võimatu, sest siis sa sõidad palju ringi ja teed kõike seda, milleks muidu sobivat aega ei ole. Puudub rutiin ja olen spontaanne.
  9. Võimlemiseks sobiva koha ja ruumi puudus. Ruumi peaks olema vähemalt nii palju, et saad põrandal lamades nö lumeinglit teha. Muidu pead enne igat harjutust veel ka sobivat kohta otsima, kus seda sooritada saaks. Samuti on hea kui ruumis ei ole teisi inimesi. Võõraste küsivad pilgud, tutavate/ pereliikmete kommnetaarid ja mürada tahtvad väikesed lapsed segavad keskendumist oma kehale ja harjutuste tegemisele.
  10. Kui keegi sinu lähiümbruses ei tegele spordiga, siis on mittetoetavas õhkkonnas ka iseendal raske uusi sportlikke/ tervislikke käitumismalle luua ja juurutada.
  11. Utoopiliselt suured eemärgid. Näiteks sirge ja valuvaba selg juba aasta pärast. Selleks, et saada kõverast seljast sirget on vaja treenida nagu profisportlane ehk 7 h päevas. Enusiastlik algaja võimleja pead alati jälgima oma enesetunnet peale võimlemist. Peale trenni peab olema üldiselt mõnus tunne ja hea olla. Kui tunned peale treeningut väsimust, suurt söögiisu, närvilisust või soovi magada, siis oled üle pingutanud ja pead järgmine kord endalt vähem nõudma. Väikesed ja üldised eesmärgid on algul paremad. Näiteks  leia harjutusteks aeg, ruum ja pea igapäev kinni sellest. Kui suudad oma ellu tuua aja iseendale, mida ka teised aksepteerivad oled võitnud igal juhul.
  12. Püsivate muutuste loomine oma rutiinsetesse ja ka rutiinitutesse päevadesse nõuab meelekindlust, tahtejõudu, kokkulepete sõlmimist teiste pereliikmetega ja harjumisaega kõigile osapooltele. Mina olen proovinud seda saavutada juba ma arvan 17 aastat ja ikka pole see mul käes. Erinevad koolid, elukohad, töökohad, puhkused, rasedus, laps, haige olemised, nooruse rutiinitu elu on olnud põhjuseks senini, et ei ole oma seljaga püsivalt tegelemiseks kohta ega aega leinud.

Need on olnud  12 põhjust, mis on mind takistanud oma seljaga püsivalt tegelemast. Järgmises blogipostituseks püüan leida harjutusi seljale, mida saab teha iga kell ja igal pool ehk rutiinitus puhkuseelus. Kui iga päev ikkagi leida 30 minutit (mitte küll jutti) harjutamiseks aega, siis saab hoida selja seisukorra  vähemalt stabiilsena.

Post Navigation